Mis on mänguteraapia?
Mänguteraapia on lastele ja noortele mõeldud teraapiavorm, kus mäng on lapse peamine viis ennast väljendada. Kui täiskasvanu saab oma mõtteid ja tundeid enamasti sõnadega kirjeldada, siis laps ei pruugi veel osata öelda, mis temaga toimub või miks ta midagi tunneb. Mäng aitab lapsel oma sisemaailma väljendada talle loomulikul ja turvalisel viisil.
Mänguteraapia sobib eelkõige 3–16-aastastele lastele, kelle elus on tekkinud muutusi, muresid või olukordi, millega neil on raske iseseisvalt toime tulla. Näiteks võivad raskused olla seotud tugevate tunnete, ärevuse, kurbuse, hirmude, peresuhete, muutuste, kaotuse, kooliga seotud probleemide, keerulise käitumise või mõne raske elusündmusega.
Miks mäng?
Lapse jaoks on mäng loomulik eneseväljenduse viis. Mängides võib laps anda kuju tunnetele ja kogemustele, mille jaoks tal endal veel sõnu ei ole. Ta saab mängu kaudu proovida erinevaid lahendusi, uurida keerulisi olukordi ning kogeda, et tema tunded ja mõtted on lubatud.
Mäng on lapse keel ja mänguasjad tema sõnad.
Mänguteraapia eesmärk ei ole lapse eest probleeme ära lahendada. Selle asemel loob terapeut suhte ja keskkonna, kus laps saab samm-sammult arendada paremat arusaamist iseendast, oma tunnetest ja vajadustest ning leida endas uusi viise keeruliste olukordadega toimetulekuks.
Kuidas mänguteraapia toimub?
Mänguteraapia ruumis on lapsel võimalus kasutada erinevaid mängu- ja loovvahendeid – näiteks liiva, väikeseid kujukesi, nukke, savi, joonistamist, maalimist, muusikat, kostüüme ja teisi lapsele sobivaid vahendeid. Mängu kaudu võib laps mängida läbi erinevaid olukordi, luua lugusid, väljendada tundeid, uurida suhteid või lihtsalt olla ja tegutseda talle sobival viisil.
Mänguteraapias ei pea laps oskama oma muret sõnadesse panna. Ta ei pea teadma, mida ta „peaks“ rääkima või kuidas oma tundeid õigesti kirjeldada. Terapeut aitab luua keskkonna, kus laps saab ennast väljendada talle sobival viisil.
Laps juhib, terapeut toetab
Mittedirektiivses mänguteraapias ei ole terapeudi ülesanne lapsele ette öelda, mida ta mängima peaks või kuidas ta peaks oma probleemi lahendama. Laps saab valida, millega ja kuidas ta tegutseb, ning terapeut järgib tema algatusi.
Terapeut on lapse jaoks kohal rahulikult, tähelepanelikult ja hinnanguid andmata. Ta aitab lapsel märgata ja mõista tema kogemusi ning peegeldab talle tagasi seda, mida laps oma mängu ja käitumise kaudu väljendab.
See ei tähenda, et mänguteraapias „lihtsalt mängitakse“. Mäng on vahend, mille kaudu saab laps turvalises suhtes uurida oma tundeid, mõtteid, kogemusi ja suhteid.
Mänguteraapia ruum
Mänguteraapia üks olulisemaid alustalasid on turvaline ja usalduslik suhe lapse ja terapeudi vahel. Laps saab olla teraapiaruumis tema ise – ilma vajaduseta olla tubli, vastata õigesti või kellelegi meelepäraselt.
Teraapias räägitu ja mänguruumis toimunu on konfidentsiaalne. Lapsevanem saab terapeudilt infot lapse teraapiaprotsessi ja tema toetamise kohta. Samal ajal austame lapse privaatsust ning teraapias kujunenud usalduslikku suhet.
Seetõttu ei ole pärast seanssi alati vajalik lapselt üksikasjalikult küsida: „Mida te täna tegite?“ „Mida sa terapeudile rääkisid?“ „Millest te rääkisite?“ Mõnikord vajab laps pärast teraapiat lihtsalt aega, et kogetut enda jaoks läbi mõelda. Kui ta soovib oma kogemust jagada, saab ta seda teha omas tempos.